Hiljuti ütles Wood Mackenzie metallide ja kaevandamise asepresident Robin Griffin: „Oleme prognoosinud vase olulist puudujääki kuni 2030. aastani.“ Ta omistas selle peamiselt Peruus jätkuvatele rahutustele ja energiasiirde sektori kasvavale vasenõudlusele.
Ta lisas: „Poliitiliste rahutuste korral on sellel mitmesuguseid tagajärgi. Ja üks ilmsemaid on see, et kaevandused võidakse sulgeda.“
Peruud on raputanud protestid pärast seda, kui endine president Castillo eelmise aasta detsembris umbusaldusprotsessi käigus kukutati, mis on mõjutanud riigi vasekaevandamist. Lõuna-Ameerika riik moodustab 10 protsenti maailma vasevarudest.
Lisaks nägi Tšiili – maailma suurima vasetootja, kelle arvele langeb 27% ülemaailmsest pakkumisest – vasetoodang novembris aastases võrdluses 7%. Goldman Sachs kirjutas 16. jaanuari eraldi aruandes: „Üldiselt usume, et Tšiili vasetoodang väheneb tõenäoliselt aastatel 2023–2025.“
CMC Marketsi turuanalüütik Tina Teng ütles: „Aasia taaskäivituv majandus avaldab vase hindadele olulist mõju, kuna see parandab nõudluse väljavaateid ja tõstab vase hindu veelgi pakkumise puuduse tõttu puhta energia ülemineku taustal, mis muudab kaevandamise keerulisemaks.“
Teng lisas: „Vasepuudus püsib kuni praeguste vastutuulte põhjustatud ülemaailmse majanduslanguseni, tõenäoliselt 2024. või 2025. aastal. Seni võivad vase hinnad kahekordistuda.“
Wolfe Researchi majandusteadlane Timna Tanners ütles aga, et tema arvates ei toimu Aasia majanduste taastudes vase tootmise ja tarbimise „tohutut langust“. Ta usub, et elektrifitseerimise laiem fenomen võib olla vase nõudluse suurem fundamentaalne liikumapanev jõud.
Postituse aeg: 07.09.2023